Oma vanas prahis (mida millegipärast säilitan) sobrades leidsin ühed üliammu sirgeldatud värsid. Sügavat mõtet neist ei leia, paistavad kirja pandud olevat mingi hetkeemotsiooni ajel, kuid tundus, et on väärt säilitamist ja ka siinsamas avaldamist. Võimalik, et päevikusse kirjutamine aitab aega maha võtta – plaanis on teguderohke päev ning kohe hommikul ei maksaks end läbi põletada. Siin need värsid siis on:
VASJA
Õues kisub hämaraks
Vasja istub toas
tal on plaanis nädalaks
teritada noad
Nädal aega tema siis
tapaks oma naabrimeest
Kõrvuti nad elasid
jõid nad ühe toobri seest
Nüüd on sellel lõpp kas tead
Vasjal täis on mõõt
Lööks maha tõpra pea
kui vaid oleks mõõk
Häda korral nuga kah
piisav roimarelv
ei saa täpselt lubada,
kuid sihtmärk Kostja selg
“Kes jõi mu samaka kõik ära
ja katsus minu naist,
see tasuma peab täna!”
Nii vasja kirub, raisk.
